Vabal ajal ikka kirjutan

Hei,

mul on ometi viimaks piisavalt vaba aega ja uuesti tahtmist kirjutada. Eksamitega on kõik ühel pool ja ma olen Eestis ära näinud pea kõik sugulased ja sõbrad ja saan niisama kodus pikutada, mis vahelduseks on väga meeldiv.

Kuna ma olen lõpmatuseni rääkinud, kuidas mul Norras on läinud (hästi, kui keegi pole veel kuulnud :) siis ma kirjutan sellest, millest ma olen viimasel ajal mõelnud.

Ma nägin nimelt videot Richard Dawkinsist (loodusteadlane), kes intervjueeris kreatsiooniteooria esindajat Wendy Wrighti. Selle asemel, et oleks lahus teadus ja religioon on usklikud inimesed hakanud nägema, et koolides ei õpetata piisaval määral kristlikke põhimõtteid ja nad on loonud uuema suuna, mis üritab ühendada teadust ja religiooni ja kutsuvad seda kreatsiooniteooriaks või intelligentse disaini teooriaks. Selle teooria usuvad erineva ulatusega piiblitõdedesse alates sellest, et maailm loodi jumala poolt kuni selleni et maailm on ainult 3000 aastat vana ja evolutsiooni pole olemas.

Tulles tagasi selle intervjuu juurde nägin ma kuidas doktorikraadiga teadlane üritas selgusele jõuda, kuidas kristlased on tulnud järeldusele, et keegi teadlastest veel kahtleb evolutsiooni õigluses või miks nad arvavad, et evolutsiooni jaoks pole tõendeid. Niipalju kui mina nägin rääkis see naine lihtsalt asjadest, mida ta oli kuulnud teiste kristlaste käest ja kristlikest loodusloo muuseumistest (no tõesti), kus polevat ühtegi tõendit evolutsiooni, maailma vanuse ega liikide arengu kohta. See naine ignoreeris seega kõiki maailma teadlasi, sest ta ei teadnud milles Darwini teooria seisneb (ta ütles seda ise) ja et ta ei ole käinud tavalistes muuseumites, ega näinud neid tõendeid, millele Richard Dawkins viitas. Meeles tuleb pidada seda, et ta oli selle teooria esindaja, mitte suvaline inimene tänavalt, nii et võiks arvata, et ta on mingit eeltööd teinud või oma uskumustele faktilist tõestust üritanud leida.

Kogu selle aja kui ma kuulasin seda pea pooleteisttunnist intervjuud nägin ma, kuidas see naine ignoreeris kõiki küsimusi, millele ta vastata ei osanud ja kui talt küsiti, miks mitte olla kristlane ja aktsepteerida fakte, mida teadlased on tõestanud aastasadu(kõigile, kes kahtlevad minge ükskõik millisesse loodusmuuseumisse ja uurige ise) vastas naine, et nad usuvad et kui inimesed usuksid evolutsiooniteooriat läheks meie ühiskond hukkuks, sest ainult kristlikud väärtused hoiavad maailma hävingu eest.

Ma mõtlesin pikalt selle intervjuu üle ja ma jõudsin järeldusele, et kristlased kardavad lihtsalt, et kõik kes ei jaga nende usku on moraalitud ja südametud inimesed, kellel pole üldse väärtusi, sest nad ei usu mitte midagi. Mul on tunne, et kui neil pole jumalat, kellesse uskuda siis nad ei suuda näha mõtet elul vüi üldse eksistentsil. Siis oleks kõik mida inimesed teevad nende enda vastutus, kõik mis ei lähe nii nagu inimesed tahavad oleks ka nende enda, ja mitte mingi nähtamatu nmehe (naise, sinise elevandi, Zeusi, Thori või Allahi süü). Võib-olla nad tunnevad, et see maailm pole piisavalt eriline, et elul peaksid olema mingid ekstradimensioonid või mingi lisaväärtus, sest tavaline elu pole piisavalt suursugune või imeline.

Miks mitte aga näha seda, et maailm on ilus ka ilma ebaloomulike jõududeta, et inimesed on sellised nagu nad on oma kogemuste ja teadmiste, mitte kuu järgi milles nad sündinud on. Väita, et kuskil on keegi suurem, targem ja parem kes teab meist paremini on inimeste otsene alahindamine. Jah, me ei tea kõike, aga see ongi see mille poole inimesed võiks püüelda, et nad saaksid rohkem teada ja prooviksid mõista uusi kontsepte ja kui nad tahavad midagi mõista, õppida tundma fakte ja mitte arvamusi. Kristlus ütleb, et nii on ka rohkem pole vaja teada saada, sest rohkem ei olegi teada saada. Kui see pole kitsas maailmavaade, siis mis on. Muide sõna kristlane võiks asendada ükskõik, mis religiooni esindajaga, kes ignoreerivad teadusfakte ja näitavad ainult oma pühakirja poole.

Võib-olla peaks mainima, et see pole otsene rünnak mitte kellegi vastu ja pigem soov, et inimesed julgeksid mõelda laiemalt ja vaadata kaugemale oma maailmast. Inimene õpib siiski kohu elu.