... uuel aastal uue hooga

Tere taaskord,

usun, et te olete kõik täheldanud, et ma ei uuenda blogi vast nii tihti kui peaks, või võiks. Aga nüüd siis ma võtan jälle selle saatuslikku sammu.

Vahepeal on juhtunud nii mõndagi. Ma olin seekord Eestis jõulude ajal pea kaks nädalat, väga meeldiv oli kõiki jälle näha. Nagu juba tavaks saanud siis nägin ma täpselt nii paljusid kui keegi ise kontakti võttis. Või aastavahetuse peo ääretult aktiivses grupis oli :D.

Muide, siin on teile pilt aastavahetusest. Ma parandasin seda natukene ja nüüd nüevad kõik tipp-topp välja, ilma vampiirisilmade ja muude kahtlaste lisanditeta. Va. Pille, kellel on sarved. Samas Ilonal paistab olevat helendav sarv ja minul ainult üks kinnas alles. Kaunis.

Pildilt on seekord kasjuks puudu kaisa, kes oli meiega koos aastavahetusel. Ma võiksin ju temast ka pildi siia panna, aga mul on kahtlane tunne, et ta ei taha et ma levitaks temast internetiavarusse igasuguseid kahtlasi pilte. Kahjuks, teades mind, oleks ta pidanud sellele mõtlema ennem kui minuga neid pilte jagati, muhahahaha. Niisiis, Kaisa, aastavahetuselt.

Aastavahetuse pidu rokkis. Isegi fakt, et me pidime umbes 5 km koju kõmpima ei tähendanud, et see kuidagi vähem äge oleks olnud. Ma kuulsin, et me saime ETVsse ka vabaduse väljakult, aga kahjuks sellest mul materjale pole.

Ma olen endale ka selleks aastaks süvasuuna valinud ja ma õpin...*trummipõrin*...mikroelektroonikat. Meie grupis on nüüd tüdrukutest alles ainult mina. Aines on iseenesest ägedad, arvutiarhitektuur, digitaalne mikroelektroonika ja filosoofia. Filosoofia ei olnud otseselt minu valik. Samas, ega mul selle vastu midagi ei ole ka. Samas, ma pean kirjutama 2800 - 3200 sõnalise essee, Norra keeles. Vähemalt midagi, mida ma tunnen on minu jaoks aktuaalsem kui mõni muu teema, Simone de Beauvoir ja naiste õigused. Märtsi alguses on igastahes tähtaeg ja läbi pisarate pean ma kuidagi sinna jõudma.

Muudes ainetes selliseid ekstreemsusi pole, kuigi digitaalses mikroelektroonikas on iga nädal kohustuslikud ülesanded. Viimase peale kulutasime kokku vast 25 või rohkem tundi ja pidime viimasel päeval kella kuueni hommikul üleval olema, et see siis ära saata. Ja siis peale seda ülikooli minema. Pähklid ja Red Bull olid ainukesed asjad, mis hoidsid mind klaviatuurile minestamast.

Muide, mul oli vahepeal meeletult kaval plaan telefoniga pilte teha nii et mul oleks midagi näidata ka kui ma blogi kirjutan. Kahjuks on enamik pilte toidust. Ma siis näitan ühte. Pizza Eesti-Soome variandis, ilm juustuta ja ekstra tilliga (Y). Soovitan muide soojalt. Ja see on päris tervislik ka, põhi on täistera nisujashust.

Kahjuks pole mul selleks korraks  midagi liiga tarka öelda. Lõpetuseks Norra artisti laul. Nägens.